Tuesday, December 17, 2019

Diploma Ministerial nº 24/MS/VIGC/2016, 16 marsu, konaba Regulamentu Internu Jestaun Fundu Adiantamentu no Fundu Maneiu iha Ministériu Saúde

Vizaun Jeral
Fundu Adiantamentu normalmente aloka liu husi Instituisaun Públika Saúde sira iha Ministériu Saúde (MS) ne’ebé mai husi fundu adiantamentu no realiza periodikamente husi Ministériu Finansa (MF) tuir pedidu MS. Fundu Adiantamentu sira ne’e kolaka atu finansia despeza operasional sira ne’ebé ki’ik, regular, nesesariu no urjenti hodi garantia funsionamentu entidade públiku saúde tuir karakterestiku funsaun iha nivel servisu saúde ida-idak.

Iha ejizensia husi entidade públiku saúde sira ne’ebé responsabiliza ba implementasaun programa saúde iha baze, hatudu katak persiza iha mata dalan operasional ida hodi fó dalan ba jestor saúde sira, hodi minimiza risku no iregularidade seluk relasiona ho utilizasaun Fundu Adiantamentu, husi fontes Orsamentu Jeral Estadu nomos orsamentu fundu externu sira ne’ebé jere husi Ministériu Saúde.

Durante ne’e jestor saúde sira ezekuta fundu adiantamentu iha nivel munisipiu, ospital, diresaun nasional nomos gabineti sira halo despeza lão tuir deit kustu despeza aktual. Aplikasaun mekanismu despeza kustu aktual hamosu variasaun/diferensia kustu unitaria iha ezekusaun, husi entidade ezekutor sira. Tan ne’e, Ministro da Saúde uza ninia kompetensia bazeia ba artigo 31, númeru 2 husi Dekretu Lei No. 21/2015 data 8 fulan Jullu, konaba Organika Ministériu Saúde atu determina nudar regulamentu ministerial, hanesan tuir mai ne’e:
Artigo 1
Objetivu
Regulamentu ne’e kria hodi establese regras operasional ba ezekusaun fundu adiantamentu no fundu maneiu, nomos uniformiza kustu unitaria despeza Fundu Adiantamentu iha nivel servisu saúde hot-hotu.
Artigo 2
Ambitu
  1. Regulamentu ne’e utiliza iha instituisaun direta estadu iha MS, bele mos utiliza ba instituisaun indireta estadu saúde (ajensia autonomia sira), karik instituisaun indireita estadu MS sira seidauk iha regulamentu rasik.
  2. Regulamentu ne’e aplika mos ba despeza operasional sira ne’ebé mai husi fontes fundu externu, exeptu fundu externa sira ne’ebé iha rasik rejime espesial jestaun finanseira ne’ebé hetan ona aprovasaun husi MS.
Artigo 3
Definisaun
  1. Fundu Adiantamentu maka kustu ne’ebé asosiadu ho despeza operasional hanesan manutensaun ki’ik, fornesementu diariu, despeza relasiona ho atividade programatiku saúde nian iha komunidade no despeza administrativu iha entidade ka devizaun ida-idak hodi garantia operasionalizasaun diariu no funsionamentu entidade refere.
  2. Fundu Maneio maka kustu ne’ebé asosiadu ho despeza operasional ki’ik katak despeza ba kada item labele bo’ot liu US$500.
  3. Despeza regular katak despeza ba item ne’ebé uza lor-loron no ninian kustu unitaria tenki konsitente loron ba loron iha periodu ida.
  4. Despeza urjenti katak despeza ne’ebé halo tamba nesesidade urgenti, hanesan konsikuensia husi akuntesementu ruma ne’ebé labele prevé.
Artigo 4
Mekanismu Jestaun Fundu Maneiu
  1. Pedidu inisiu fundu maneiu hato’o ba Diresaun Jeral Koorporativu MS tuir montante ne’ebé defini ona iha regulamentu ne’e.
  2. Antes submete ba Diretor Jeral Koorporativu, pedidu fundu maneiu tenke hetan ona aprovasaun husi Diretor Jeral no Xefe Gabinete relevante antes hato’o ba Diretor Jeral Koorporativu. Diresaun sira iha Diretor Jeral Koorporativu nian okos tenki submete mos liu husi Diretor Jeral Koorporativu hodi hetan aprovasaun antes prosesa.
  3. Realizasaun fundu maneiu faze tuir mai, sei bazeia ba relatoriu gastus ne’ebé submete husi entidade utentis sira, nomos rezultadu “cash count” ka konta osan regular.
  4. Official financas ou ema ne’ebé designadu atu jere fundu maneiu, tenki rejistu osan tama no osan sai iha livru rejistu “Cash Book” atu bele fasilita kontrolu utilizasaun fundu. Official ne’e mos tenki halo “cash count” ka konta osan regular no prienxe formatu konta osan ne’ebé prepara ona husi DNPGF
  5. Konta osan sei halão mos husi ofisial sira husi Unidade Kontrolu Interna iha DNPGF, hamutuk ho ofisial ida husi Inspeksaun Jeral Saúde. Aktividade konta osan husi Unidade Kontrolu Interna no Inspeksaun Jeral Saúde sei la fó hatene antes.
  6. Utilizasaun Fundu Maneiu iha entidade utentis sira tenki hetan aprovasaun husi responsavel maximu entidade ka devizaun orsamentu ida-idak.
    Ezekusaun Fundu Maneiu labele ezekuta ba item despeza ne’ebé la autoriza tuir pontu 5 no 6 artigu 21 Dekretu Governu No. 1/2016 de 1 de Fevereiro konaba Ezekusaun Orsamentu Jeral Estadu 2016.
  7. Iha pontu 5 artigu 21 Dekretu Governu No. 1/2016 de 1 de Fevereiro, hateten katak “O fundu de maneio não pode ser utilizado para comprar de bens de capital menor, bebidas alcoólicas, convustivel, manutenção motorizadas e carros, viagens ao estrangeiro, hora extraordinarias, pagamentos de prestação de serviços de limpeza a edifícios públicos e serviços profissionais”. Nomos iha artigo 6, hateten katak “É proibido usar de fundo de maneio para fazer contribuição de caráter social, devendo todos os pagamentos desta natureza ser feitos através de PCF”.
  8. Departementu Kontabilidade no Tesoraria MS sei responsavel ba distribuisaun fundu maneiu ba entidade ida-idak. Tamba Departementu Kontabilidade no Tesoraria responsavel ba distribuisaun fundu maneiu, maka ofisial designadu labele involve direta iha ezekusaun fundu maneiu.
  9. Fundu Maneiu sei la aplika ba servisu ospital referensia no delegacia saúde munisipiu sira, tamba orsamentu fundu maneiu iha montante ki’ik no la sufisiente atu distribui to’o nivel municipio. Servisu ospital referensia no delegacia saúde munisipiu sira, sei utiliza kustu operasional ne’ebé prevé ona iha fundu adiantamentu distrital, maibé mekanismu jestaun utilizasaun kustu operasional iha servisu ospital referensia no delegacia saúde munisipiu sira hanesan mos mekanismu jestaun fundu maneiu.
Artigo 5
Alokasaun Fundu Maneiu
  1. Gabinete Ministra Saúde $2,000
  2. Gabinete Vice-Minista Saúde $2,000
  3. Gabinete Diretor Jeral Servços Koorporativus $750
  4. Gabinete Diretor Jeral Prestasaun Serviços $750
  5. Gabinete Inspector Jeral Saúde no Gabinete Kontrolu Kualidade $300
  6. Gabinete Juridiku no Diresaun Nasional iha serviços sentrais $250
Artigo 6
Mekanismu Jestaun Fundu Adiantamentu
  1. Fundu adiantamentu iha tipu rua, ida maka fundu adiantamentu eventual no ida seluk maka fundu adiantamentu distrital (District Impress Advance)
  2. Fundu adiantamentu eventual utiliza ba atividade eventual ida deit durante periodu ida, ezemplu maka aktividade sira hanesan piskiza, seminariu, supervizaun tekniku ka lansamentu ofisial ruma.
  3. Fundu adiantamentu distrital (District Imprest Advance), utiliza ba akumulasaun atividade programatiku saúde sira ne’ebé halão iha nivel municipio inklui ospital sira. Despeza fundu adiantamentu distrital normalmente realiza trimestralmente tuir planu despeza trimestral husi entidade ida-idak.
  4. Alokasaun fundu adiantamentu distrital (District Imprest Advance) ba entidade ida-idak fixu ona kada tinan tuir plano despeza anual ne’ebé aprovadu ona, no ninian realizasaun fundu halão kada trimester.
  5. Iha ezekusaun trimestral, montante fundu adiantamentu distrital trimestral bele iha variasaun depende ba volume atividade kada trimester, maibé montante anual fixo hanesan plano despeza anual aprovadu.
  6. Pedidu fundu adiantamentu distrital (District Imprest Advance) trimestral nomos fundu adiantamentu eventual, tenki hato’o mai Diretor Jeral Koorporativu MS, bazeia ba plano atividade trimestral. Plano aktividade trimester ne’e hanesan parte integradu ida husi plano despeza anual kada entidade orsamental, no aprovadu husi Ministro da Saúde.
  7. Realizasaun fundu adiantamentu ba sub-entidade sira tenki bazeia pedidu despeza husi sub-entidade sira ne’ebé ezekuta direta fundu adiantamentu. Exemplu iha delegasia saúde munisipiu, ezekutor direta maka sentru saúde no unidade programatiku sira.
  8. Kada sub-entidade, ninian prosesu realizasaun fundus ba banku tenki separadu ho sub-entidade seluk, atu fasilita rekonsiliasaun bankaria no monitorizasaun efektividade utilizasaun fundus. Karik iha difikuldade teknika ruma husi banku, persiza iha justifikasaun hodi dokumenta no submete auditoria karik nesesita.
  9. Realizasaun orsamentu fundu adiantamentu ba sub-entidade sira tenki ho nota entrega ne’ebé asina husi ofisial ne’ebé simu, ofisial ne’ebé entrega osan no aprova husi responsabel maximu kada entidade.
  10. Nota entrega orsamentu Fundu Adiantamentu tenki konserva didiak hodi halo konsolidasaun despeza wainhira tempu ezekusaun hotu ona.
    Ofisial ne’ebé simu orsamentu Fundu Adiantamentu tenki responsabiliza no asigura siguransa fundus refere komesa simu to’o hatama relatoriu despeza.
  11. Ofisial finansa entidade ida-idak tenki analiza profunda pedidu despeza, liu-liu uniformidade kustu no balansu orsamentu, husi sub-entidade sira antes realiza orsamentu fundu adiantamentu.
  12. Ezekusaun Fundu Adiantamentu labele ezekuta ba kategoria salario no vensimentu, capital menor no capital dezemvolvimentu, tuir pontu 6, artigu 22 Dekretu Governu No. 1/2016 de 1 de Fevereiro, konaba Ezekusaun Orsamentu Jeral Estadu 2016.
Artigo 7
Viajen Lokal
  1. Jeralmente kustu viajen lokal, sei lão tuir artigo 11 Dekretu Lei no. 20/2010 konaba Rejime Suplementariu Remunetoriu Administrasaun Públika
  2. Wainhira durasaun viajen husi munisipiu ida ba munisipiu seluk, menus husi horas 4 ba-mai, sei autoriza deit $20 kada loron kada pesoal ba oficiais sira, ba kargu xefia $30, exeptu iha justifikasaun katak pesoal refere nesesita tenki toba tamba ejizensia servisu, justifikasaun ne’e tenki aprovadu husi superior hirarkia.
  3. Viajen lokal husi munisipiu ida ba munisipiu seluk/husi munisipiu ba nasional/nasional ba munisipiu, maximu tinan ida ba ofisial/xefe/diretor ida autoriza deit maksimu loron/kalan 4 kada fulan.
  4. Iha kazu exepsaun ruma relasiona ho pontu c, tenki iha justifikasaun no aprovasaun previa husi superior hirarkia.
  5. Ba pesoal sira ne’ebé halao k’nar iha unidade ambulansia (motorista, enfermeiro ka mediku) sei aplika deit 25% (equivalen ho $10) husi kustu viajen lokal kada loron, tamba razaun natureza servisu ambulansia.
  6. Tuir artigo 11 pontu 3, Dekretu Lei no. 20/2010 konaba Rejime Suplementariu Remunetoriu Administrasaun Públika, kustu viajen lokal defini ona hodi utiliza ba despeza sira hanesan alojamentu, refisaun nomos despeza seluk.Mobilizasaun pesoal servisu ambulansia la rezulta despeza iha alojamentu nomos despeza seluk, tan ne’e fornese deit kustu refisaun $10 loron ida kada ofisial hodi sosa aihan ruma no bé hemu durante mobilizasaun pasiente.
  7. Ajuda kustu refisaun ba pesoal ambulansia ka multi-funsaun sira, hanesan mensiona iha pontu e) aplika deit ba mobilizasaun ne’ebé mais oras 4 ba mai, maibé ba pesoal unidade ambulansia/multi-funsaun ne’ebé durasaun mobilizasaun entre oras 2 to’o oras 4 sei aplika despeza seluk (outras despezas) ho montante $2 hodi sosa bé hemu no nesesidade seluk ba sira nian persiza durante halo referensia pasiente.
  8. Durasaun mobilizasaun pesoal unidade ambulansia ka multifunsaun menus husi oras rua, kategoriza hanesan halão servisu iha oras normal no la implika ba despeza ruma.
Artigo 8
Adiantamentu Viajen Estranjeiru
  1. Adiantamentu viajen estranjeiru tenki halo pedidu ketak no tenki hetan aprovasaun husi Ministro da Saúde ou ofisial ne’ebé hetan delegasaun
  2. Dokumentu suporta ne’ebé persiza anexa iha pedidu adiantamentu viajen estranjeiru maka hanesan karta konvite, karta nomeasaun, iteneráriu no fotokopia pasaporte.
  3. Pedidu adiantamentu viajen estranjeiru adisional 15% husi ofisial sira ne’ebé suporta husi ajensia externa, tenki hetan aprovasaun husi Ministra da Saúde ka ofisial ne’ebé hetan delegasaun, maibé tenki iha kabimentasaun orsamentu.
  4. Diresaun Jeral Koorporativu sei la atende kualker tipu pagamentu re-embolsu husi despeza ne’ebé asosiadu ho viajen estranjeiru, exeptu iha aprovasaun husi Ministro da Saúde ka ofisial ne’ebé hetan delegasaun.
Artigo 9
Formasaun e Seminariu
  1. Formasaun no seminariu hanesan atividade regular ne’ebé sei halão husi entidade saúde sira no despeza fundu adiantamentu barak liu liga ho atividade formasaun no seminariu.
  2. Kustu adiantamentu ne’ebé asosiadu ho atividade formasaun no seminariu maka hanesan; kustu ba hahan, viajen lokal, fotokopia material formasaun, material eskritoriu, kustu ba luga fatin formasaun no kustu ba formador sira.
  3. Kustu hahan ne’ebé aplika ba atividade formasaun no seminariu/enkontru ruma maka $6 ho diskrisaun hanesan tuir mai ne’e:
    1. Kustu ba hahan meudia $5/pesoal kada loron
    2. Kustu ba merenda $1/pesoal/loron
  4. Atividade seminariu ka orientasaun tekniku ruma ho durasaun menus horas ha’at (4), partisipante sira bele hetan deit bé hemu.
  5. Waihira atividade seminariu espesifiku ruma ne’ebé tenki halão iha fatin espesial sira hanesan hotel ou edifisu públiku espesial ruma, no implika ba kustu hahan no bo’ot liu kustu unitaria ne’ebé mensiona iha pontu c, tenki iha justifikasaun ne’ebé adekuadu no tenki aprova husi Diretor Jeral Korporativu
  6. Pagamentu viajen lokal ba partisipante sira tenki diskontu (reduz) ho kustu hahan ne’ebé sira konsumi durante seminariu/formasaun
  7. Kustu fotokopia tenki bazeia ba kustu merkadu iha fatin seminariu/formasaun, no tenki ivita fotokopia ne’ebé la nesesita.
  8. Kustu material eskritoriu hanesan kadernu (note book), lapizeira/lapis, no plastik hodi tau naran partisipante, akumulasaun presu maximu liu maka $1.5 kada partisipante. Karik iha aumentu nesesidade ruma relasiona ho material eskritoriu ba atividade seminariu/treinamentu tenki iha justifikasaun adekuadu.
  9. Partisipante sira mai husi munisipiu ne’ebé sai mos hanesan fatin formasaun/treinamentu, no la uza transporte estadu, bele iha direitu ba kustu transporte tuir presu aktual ne’ebe iha.
  10. Partisipante ne’ebé servisu iha institusaun fatin atividade seminariu/formasaun ne’e halão ka hela besik, ne’ebé sira nian mobilizasaun la implika ba kustu transporte, sei la iha direitu ba kustu transporte.
  11. Kustu ba formador sira tenki implementa bazeia kontratu ruma ne’ebé establese husi institusaun formasaun ho formador, ka bazeia ba rejime legal ruma ne’ebé durante ne’e aplika iha instutusaun públika sira.
  12. Waihira laiha dalan legal ruma hodi selu kustu ba formador, maka kustu ba formador sira sei aplika hanesan mos partisipante formasaun sira.
  13. Kustu adisional seluk hanesan arendamentu fatin formasaun ka transporte no kustu seluk tan, tenki aplika kustu aktual merkadu baze ba komparasaun presu karik posivel.
  14. Valor despeza kada item iha atividade formasaun husi $500 to’o $5,000 tenki uza komparasaun presu no avalia husi minimu ofisial nain tolu. Maibé wainhira valor despeza kada item mais $5,000 tenki ezekuta liu husi prosesu aprovisionamentu.
Artigo 10
Kustu Operasional ba Ospital Referal, Delegacia Saúde, Centro Saúde no Postu Saúde
  1. Sede Delegasia Saúde Munisipiu (DSM) no Diresaun Hospital sira, hetan alokasaun maximu US$500 kada fulan hodi asigura servisu operasional sira, husi alokasaun fundu adiantamentu ne’ebé realiza periodikamente.
  2. Sentru Saúde Internamentu (mais kama 10) hetan alokasaun ba kustu operasional maximu US$250 kada fulan husi fundu adiantamentu ne’ebé aloka ba Delegasia Saúde Munisipiu.
  3. Sentru Saúde ho kama observasaun deit (menus husi kama 10) hetan alokasaun ba kustu operasional maximu US$150 kada fulan husi fundu adiantamentu ne’ebé aloka ba Delegasia Saúde Munisipiu.
  4. Postu Saúde ho akomodasaun pesoal saúde, hetan alokasaun ba kustu operasional maximu US$100 kada fulan husi fundu adiantamentu ne’ebé aloka ba Delegasia Saúde Munisipiu.
  5. Postu Saúde la ho akomodasaun pesoal saúde (PS tipe I) hetan alokasaun ba kustu operasional maximu US$100 kada fulan husi fundu adiantamentu ne’ebé aloka ba Delegasia Saúde Munisipiu.
  6. Postu Saúde (PS tipe II) ne’ebé utiliza edifisiu komunitaria ka Sede Suco (Postu Tratamentu) hetan alokasaun ba kustu operasional maximu US$75 kada fulan husi fundu adiantamentu ne’ebé aloka ba Delegasia Saúde Munisipiu.
Artigo 11
Kustu Operasional ba Pesoal Saúde ne’ebé tama Programa Piketi nomos Kustu Hahan ba Pasiente ne’ebé la liu husi Kontratasaun Públiku
  1. Ba pesoal Sentru Saúde sira ne’ebé pikete kalan ka pikete loron maibé meudia/kalan la fila uma, iha direitu ba kustu hahan US$1.5 kada piketi, hodi sosa hahan atu labele abandona pasiente. Ida ne’e aplika ba sentru saúde ne’ebé seidauk iha fornesementu hahan liu husi kompañia ruma, ne’ebé kontratadu husi MS.
  2. Pesoal Sentru Saúde (Mediku, Parteira, Infermeiro/a, kondutor ambulansia no pesoal limpeza karik iha) sira ne’ebé tama iha programa piketi regular, tenki tama iha lista programa fixu, propoin husi xefe Sentru Saúde no hetan aprovasaun husi Delegadu Saúde relevante.
  3. Pontu a) no b) aplika deit ba pesoal saúde ne’ebé seidauk hetan rejime turnu
  4. Kustu hahan ba pasiente iha Sentru Saúde ho kama observasaun (pasiente baixa ho durasaun la liu husi oras 24), ne’ebé la hetan fornesementu hahan husi kompañia ruma ne’ebé kontratu husi MS, maka kustu unitaria maximu liu US$3 kada loron.
  5. Kustu hahan ba pasiente iha Sentru Saúde ho numeru kama 10 liu, no la hetan fornesementu hahan husi kompañia ne’ebé kontratu husi MS, maka kustu unitaria maximu liu US$5 kada loron.
  6. Rejistu/sensus diariu pasiente tama no sai hanesan meus verifikasaun ne’ebé importante hodi justifika despeza hahan ba pasiente.
  7. Lista fixu pesoal saúde no pesoal apoiu seluk ne’ebé tama programa piketi sai hanesan meius verifikasaun despeza hahan ba pesoal saúde, wainhira halo atividade kontrolu interna despeza no auditoria.
Artigo 12
Kustu Operasional ba Pesoal Saúde ne’ebé halao Aktividade Saúde iha Komunidade no Area Remotas
  1. Kustu unitaria ba pesoal saúde sira ne’ebé halo vizita uma kain/vizita komunidade/sweeping/klinika movel maibé fila uma han meudia, maka iha direitu ba kustu sosa bé hemu US$1/pesoal/loron, kustu ne’e aloka hodi sosa bé hemuiha dader no lorokraik.
  2. Kustu unitaria ba pesoal saúde sira ne’ebé halo vizita uma kain/vizita komunidade/sweeping/klinika movel, maibé la fila uma han meudia tamba ejizensia servisu, iha direitu ba kustu sosa bé hemu ho hahan meudia nian US$3/pesoal/loron
  3. Kustu unitaria ba pesoal saúde sira ne’ebé halo vizita uma kain/vizita komunidade/sweeping/klinika movel maibé la fila uma no tenki toba iha komunidade, iha direitu ba kustu sosa hahan no bé hemu US$10/pesoal/kalan. Karik kustu ba toba iha area remota bo’ot liu US$10, tenki aplika kustu despeza aktual ho justifikasaun adekuada.
  4. Kustu ba pesoal voluntariu saúde ne’ebé fó apoiu atividade saúde iha komunidade, sira iha direitu ba kustu transporte no hahan, ho valor maximu US$5/pesoal/loron
  5. Kustu sira seluk ne’ebé asosiadu ho atividade temi iha leten, maibé la mensiona iha regulamentu ne’e tenki gastu tuir despeza aktual ne’ebé iha ou bazeia ba proposta despeza aprovadu. Ezemplu kustu selu transporte públiku ba pesoal sira ne’ebé uza transporte públiku, tenki selu tuir tarifa transporte normal ne’ebé aplika publikamente.
Artigo 13
Kustu Komunikasaun ba Xefe Sentro Saúde, Responsavel Programa Saúde no Postu Saúde
  1. Kustu komunikasaun ba responsavel Postu Saúde maximu US$10 kada fulan, utiliza hodi halo koordenasaun, konsultasaun jestaun, konsultasaun klinika no komunikasaun hodi halo referensia ba pasiente waihira nesesita.
  2. Kustu komunikasaun ba responsavel Sentru Saúde, maximu liu US$20 kada fulan, utiliza hodi halo koordenasaun sektoriais, monitorizasaun servisu postu saúde sira, konsultasaun jestaun no konsultasaun programatiku no komunika hodi halo referensia ba pasiente wainhira nesesita nomos komunika relatoriu vijilancia epidemiolojia.
  3. Kustu komunikasaun ba responsavel Programa Saúde na Familia iha Sentru Saúde, maximu liu US$15 kada fulan, utiliza hodi halo koordenasaun no aksesu ba internet hodi hatama dadus saúde familia liu husi sistema dijital (online), utiliza mos halo komunikasaun hodi refere pasiente iha komunidade waihira nesesita.
  4. Kustu komunikasaun ba responsavel klinika maternidade US$10 kada fulan, utiliza hodi halo koordenasaun, konsultasaun klinika no komunikasaun hodi refere ba pasiente iha klinika maternidade wainhira nesesita.
  5. Kustu komunikasaun ba responsavel emergensia sentru saúde (espesial ba sentru saúde ne’ebé iha ona unidade emerjensia) maximu maka US$10 kada fulan, utiliza hodi halo konsultasaun klinika no komunika ambulansia hodi refere pasiente waihira nesesita.
  6. Kustu komunikasaun ba responsavel Programa Saúde na Familia iha SSM maximu liu US$20 kada fulan, utiliza hodi halo koordenasaun iha nivel munisipiu, monitoriza servisu programa saúde na familia no aksesu ba internet hodi hatama/aktualiza dadus saúde familia liu husi sistema dijital (online).
  7. Kustu komunikasaun ba responsavel Programa Saúde na Familia Regional maximu liu US$25 kada fulan, utiliza hodi halo koordenasaun iha nivel regional, monitoriza servisu programa saúde na familia no aksesu ba internet hodi konsolida dadus saúde familia liu husi sistema dijital (online).
  8. Kustu komunikasaun ba responsavel Programa Saúde na Familia Nasional maximu liu US$50 kada fulan, utiliza hodi halo koordenasaun iha nivel nasional, monitoriza servisu programa saúde na familia no aksesu ba internet hodi konsolida dadus saúde familia liu husi sistema dijital (online).
Artigo 14
Mekanismu Gastu Kustu Operasional
  1. Nesesidade despeza operasional, sei realiza bazeia ba pedidu husi unidade implementador sira, no hetan aprovasaun husi responsavel maximu entidade ida-idak.
  2. Kustu operasional ne’ebé kustu unitaria define fixu ona, waihira simu ona fundus adiantamentu husi MF, bele realiza ba unidade implementador sira liu husi nota entrega fundus.
  3. Ofisial sira ne’ebé simu orsamentu kustu operasional tenki prienche formatu deklarasaun hodi hatama relatoriu gastu tuir tempu ne’ebé determina.
  4. Kustu operasional ba Postu Saúde sei utiliza ba fornesementu administrativu, sosa bé mos/hemu, material limpeza, halo manutensaun ki’ik ba edifisu postu saúde, e karik iha balansu bele utiliza mos ba vizita domisiliariu/sweeping programa saúde ba komunidade, liu-liu sosa merenda ba voluntariu saúde sira ne’ebé fó apoiu ba atividade saúde iha komunidade.
  5. Kustu Operasional Sentru Saúde sei utiliza ba fornesementu administrativu, sosa bé mos/hemu, material limpeza, halo manutensaun ki’ik edifisu sentru saúde, bele utiliza mos ba manutensaun emerjensia kareta multifunsaun waihira nesesita.
  6. Kustu Operasional iha sede DSM no hospital sira, sei utiliza ba fornesementu administrativu ne’ebé nesesariu (item sira ne’ebé la fornese liu husi kontratu), sosa bé mos/hemu, material limpeza, halo manutensaun ki’ik edifisu, e bele utiliza mos ba enkontru koordenasaun urjenti ruma ne’ebé la prevé iha planu.
  7. Despeja komunikasaun hotu-hotu sei ezekuta sentralizadu liu husi kontratasaun públika, maibé waihira MS seidauk iha kontratu ho kompañia telekomunikasaun ruma, bele ezekuta liu husi fundu adiantamentu.
  8. Kustu ba hahan pesoal saúde ne’ebé tama piketi, nomos pesoal saúde ne’ebé halão atividade saúde iha komunidade tenki realiza tuir planu programa ne’ebé fixo ona durante periodu ida, no tenki hetan aprovasaun husi responsavel maximu entidade ida-idak. Ezemplu; responsavel maximu DSM Dili maka Delegada Saúde Munisipiu Dili.
  9. Espesialmente ba programa Saúde na Familia iha Sentru Saúde, mediku koordenador ida-idak tenki iha ninian planu atividade no kalendariu programa espesifiku, ne’ebé iha certifikasaun husi Xefe Sentru Saúde no hetan aprovasaun husi DSM hodi utiliza halo alokasaun orsamentu ne’ebé lolos.
  10. Mekanismu gastus ba item/atividade saúde ne’ebé seidauk mensiona iha regulamentu ne’e, sei gastus tuir despeza aktual no pedidu gastus aprovadu.
  11. Despeja operasional, proibidu/bandu atu sosa bibidas kalen, alcohol, tabacco no item seluk ne’ebé laiha benefisiu ba institusaun.
Artigo 15
Relatorio Adiantamentu
  1. Relatorio fundus adiantamentu tenki konsolida iha relatoriu despeza entidade resposavel nian, no hetan aprovasaun husi responsavel maximu entidade refere, antes submete mai Diresaun Nasional Planeamento e Jestaun Finanseira MS hodi halo verifikasaun/rekonsiliasaun final, antes submete ba MF ka halo dokumentasaun.
  2. Relatoriu ne’ebé la los, sei rejeita husi Diresaun Nasional Planeamento e Jestaun Finanseira MS atu bele hadia fali, tuir tipu failansu tekniku ne’ebé iha, maibé karik identifika katak entidade relevante gastu la tuir dalan no la benefisia programa ka institusaun tenki fó fila osan ka submete ba auditoria.
  3. Diresaun Nasional Planeamento e Jestaun Finanseira MS sei la prosesa pedidu adiantamentu husi entidade sira, wainhira relatoriu gastus seidauk halo rekonsiliasaun.
  4. Entidade responsavel sira, bele hatama uluk relatoriu despeza parsialmente waihira ezekusaun atinji ona 50%, atu labele prejudika realizasaun fundu adiantamentu tuir mai.
  5. Relatorio ne’ebé liu loron 15 husi data final submisaun relatoriu, sei hetan auditoria urjenti husi Inspeksaun Jeral Saúde no akumpania husi kontrolu interna jestaun finansa.
  6. Responsavel prinsipal ba gastu fundu adiantamentu, maka unidade implementador no responsavel entidade relevante.
  7. Relatoriu gastus fundu adiantamentu tenki hatama iha unidade finansa entidade responsavel relevante, loron 10 depois simu osan. Unidade finansa entidade relevante, tenki halo rekonsiliasaun gastu no submete mai Diresaun Nasional Planeamento e Jestaun Finansa MS tuir data submisaun relatorio gastus ne’ebé aseita hamutuk ona iha nota entrega osan.
  8. Rekonsiliasaun despeza fundu adiantamentu tenki halao iha grupu rua, primeiru rekonsiliasaun bazeia ba programa saúde no segundu bazeia ba line item kontabilidade.
  9. Resibu iha relatoriu tenki original, tenki tau karimbu ajensia ka loja nian. Resibu pagamentu tenki iha numeru kontaktu, asinatura no naran ema ne’ebé simu pagamentu. Rekizitu hirak ne’e atu utiliza ba prosesu kontrolu interna no atividade auditoria iha futuru, karik nesesita.
  10. Resibu sira ne’ebé laiha karimbu ka resibu ofisial, tenki anexu ho fotokopia kartaun elitoral/BI nomos hakerek ho numeru kontaktu husi ema ne’ebé simu pagamentu. Modelu resibu hanesan ne’e só aseita deit ba area implementasaun ne’ebé identifika no justifika katak laiha duni ajensia ka loja iha ne’ebá, nomos ba tipu gastu ruma ne’ebé la presiza iha nota, ezemplu sosa aihan lokal ou aluga kuda hodi tula sasan.
  11. Relatoriu husi unidade implementador sira nivel postu saúde no gabinete, minimu asina husi ofisial nain rua (ofisial ne’ebé perpara no ofisial ne’ebé certifika). Ba nivel Sentru Saúde, DSM, Hospital no diresaun sira, minimu asina husi ofisial nain tolu (ofisial ne’ebé prepara, ofisial ne’ebé certifika, ofisial ne’ebé aprova). Ba kazu exepsaun ruma persiza justifikasaun adekuadu.
  12. Klasifikasaun relatoriu gastu ba item Fundu Adiantamentu ne’ebé la mensiona iha regulamentu ne’e, tenki hetan aprovasaun previa husi responsavel maximu entidade ida-idak.
  13. Entidade responsavel ida-idak, tenki dokumenta / arkivu didiak kopia relatoria despeza no tenki konserva minimu tinan 5
Artigo 16
Papel Kontrolu Interna no Auditoria Interna
  1. Papel kontrolu interna jestaun finanseira, sei halão husi Diresaun Nasional Planeamento no Jestaun Finanseira MS, hodi hare konaba kualidade gastu, tuir intensaun Fundu Adiantamentu iha nivel servisu ida-ida. Bele equipa Diresaun Nasional Planeamento no Jestaun Finanseira halão kontrolu internal mesak, bele mos inklui Inspeksaun Jeral Saúde (IJS) iha prosesu kontrolu interna ne’e.
  2. Kontrolu interna sei halão ho objetivu hodi hadia failansu tekniku tamba kapasidade individu no institusional seidauk forte, no halo rekomendasaun konkreta atu hadia kualidade despeza institusaun sira iha MS.
  3. Wainhira iha kontrolu interna, identifika katak iha jestaun fundu adiantamentu ka fundu maneiu mosu irregularidades ruma tamba ignoransia ka intensaun ruma, sei prosesa ba auditoria interna.
  4. Auditoria interna sei halão liu husi IJS ho objetivu atu audit iregularidades ne’ebé akuntense tamba ignoransia jestor sira ka intensaun individual/grupu ne’ebé iha ligasaun ho despeza refere.
  5. Auditoria interna sei la involve Diresaun Nasional Planeamento no Jestaun Finanseira, katak sei halão independentemente husi IJS no relatorio sei hato’o diretamente ba Ministro da Saúde.
Artigo 17
Klauza Final
  1. Regulamentu ne’e iha posibilidade atu revé kada tinan lão tuir dinamika regulamentu jestaun finansa públika ne’ebé governu adopta
  2. Regulamentu ne’e sei validu no hahu utiliza komesa husi data aprovasaun husi Ministra da Saúde

Dili, 03 Marsu 2016
Aprova husi
DR. Ana Isabel de F. S. Soares, PH, M.Sc, Ph.D
Vice-Ministra da Saúde e Ministra da Saúde em Exercisio

No comments:

Post a Comment