Wednesday, July 31, 2019

REJIME FORMASAUN NO DEZENVOLVIMENTU FUNSAUN PÚBLIKA NIAN



DEKRETU-LEI Nº. 38/2012
1 Agostu
REJIME FORMASAUN NO DEZENVOLVIMENTU FUNSAUN PÚBLIKA NIAN


Halo reforsu ba kapasidade Funsaun Públika atu fó servisu ne’ebé efikás, efisiente no asesivel ba povu Timor Leste nu’udar prioridade ida Governu nian. Objetivu prinsipál Governu nian ida maka dezenvolve Funsaun Públika ida kompetente no iha kapasidade no aptidaun nesesáriu hodi fó servisu ba sidadaun, agora no iha abanbainrua.

Governu kompromete ona ho polítika ida ne’ebé garante funsionáriu hotu-hotu iha oportunidade razoavel ba asesu formasaun no dezenvolvimentu, be foka iha atividade sira relasiona ho traballu, hodi hadi’ak dezempeñu no efikásia no promosaun dezenvolvimentu profisionál kontínuu.

Regulamentasaun nasionál ida ne’ebé define direitu no responsabilidade funsionáriu sira-nian iha ninia dezenvolvimentu profisionál, lubun formasaun no atividade dezenvolvimentu disponivel sira, hanesan instituisaun responsavel ba planeamentu no dispozisaun ba atividade sira-ne’e sei promove orientasaun ida di’ak-liu no abordajen ida koordenada no konsistente.

Nune’e, Governu dekreta, abrigu dispostu iha númeru 3 artigu 115º hosi konstituisaun, atu la’o kmanek nu’udar lei, tuirmai:

KAPÍTULU I
DISPOZISAUN JERÁL

Artigu 1º
Objetivu sira

  1. Formasaun kontínua no dezenvolvimentu funsionáriu públiku sira nu’udar rekezitu fundamentál ba Funsaun Públika ida produtiva no hatán ba meta sira hosi Programa Governu.
  2. Reforsa kapasidade Funsaun Públika rekér abordajen ida sistemátika no planeada ba formasaun no dezenvolve forsa traballu iha funsaun públika.
  3. Objetivu atividade formasaun no dezenvolvimentu:
    1. Hadi’ak kualidade prestasaun servisu;
    2. Hadi’ak kualidade jestaun no lideransa;
    3. Promove hodi hadi’ak nafatin atitude no komportamentu funsionáriu públiku nian;
    4. Apoiu halo reforma no mudansa organizasionál; no
    5. Hakbiit funsionáriu públiku atu hala’o knaar ho responsabilidade ne’ebé boot liu.
Artigu 2º
Ámbitu aplikasaun
  1. Dekretu ida-ne’e estabele regra sira ba atividade formasaun no dezenvolvimentu rekursu umanu iha Funsaun Públika no responsabilidade instituisaun públika kona-ba ida-ne’e.
  2. Aplika dispozisaun sira hosi dekretu-lei ida-ne’e ba funsionáriu públiku no ajente sira Administrasaun Públika nian.
  3. Ba efeitu hosi dekretu-lei ida-ne’e, funsionáriu públiku no ajente sira Administrasaun Públika nian be temi tiha iha númeru liubá hanaran funsionáriu.
Artigu 3º
Definisaun
Ba efeitu sira dekretu lei ida-ne’e nian, aplika definisaun sira tuirmai:
    1. Avaliasaun aprendizajen: prosesu rekolla prova no foti desizaun sira atu konfirma katak indivíduu ida bele hala’o ninia knaar tuir banati ne’ebé hatuur ona ba kategoria, grau ka funsaun téknika ida-ida, nomós atu konfirma kualidade asaun formasaun;
    2. Bolsa estudu: kursu ida ho tempu tomak ba estudu akadémiku ka vokasionál be finansia hosi Governu ka parseiru dezenvolvimentu kooperasaun ho instituisaun públika;
    3. Dezenvolvimentu bazeia ba serbisu: atividade no esperiénsia lubun be hatutan-malu bazeia ba serbisu ne’ebé bele hadi’ak dezempeñu no dezenvolve kbiit no inklui orientasaun, supervizaun, tutoria no substituisaun knaar superiór no oportunidade sira seluk atu dezenvolve kbiit no koñesimentu;
    4. Formasaun no dezenvolvimentu: termu jenériku ne’ebé uza atu deskreve aproximasaun estratéjika ba konstrusaun abilidade no dezempeñu forsa serbisu iha instituisaun ida;
    5. Formasaun no dezenvolvimentu iha rai-liur: atividade kapasitasaun ka dezenvolvimentu ida ho períodu ida to’o fulan tolu, ne’ebé finansia hosi Governu ka parseiru dezenvolvimentu sira;
    6. Formasaun iha paíz: atividade formasaun ida iha paíz, ho tempu tomak ka tempu baluk, finansia hosi Governu ka parseiru dezenvolvimentu sira;
    7. Formasaun pré-servisu: atividade formasaun sira be halo bainhira hahú atividade profisionál funsionáriu públiku nian, liuliu indusaun;
    8. Formasaun iha servisu: atividade formasaun no dezenvolvimentu sira be halo durante atividade profisionál funsionáriu públiku nian, hanesan formasaun esensiál ba pesoál administrativu no jestaun ba kargu sira;
    9. Funsionáriu: Termu jenériku uza atu deskreve funsionáriu públiku, ajente Administrasaun Públika no traballadór kontratadu sira seluk ka hetan nomeasaun tuir artigu 19º Lei Nº 8/2004, 16 Juñu (Estatutu Funsaun Públika;
    10. Abilidade prinsipál sira: Padraun traballu mínimu ezije kategoria pesoál ida-ida ne’ebé serbisu iha knaar tékniku-administrativu ka diresaun no xefia;
    11. Indusaun: Sesaun formasaun obrigatóriu ida ho objetivu atu aprezenta tarefa no responsabilidade hosi funsionáriu rekrutadu ida nomós kona-ba prinsípiu ne’ebé reje Administrasaun Públika;
    12. Instituisaun: Termu jenériku atu refere ba ministériu ida, sekretaria estadu ka ajénsia seluk ne’ebé emprega funsionáriu sira;
    13. Lisensa ho fin Estudu: Auzénsia traballu ne’ebé kleur ho fin atu tuir formasaun akadémika ka profisionál;
    14. Orientasaun: Introdusaun planeada ida no bazeia ba traballu funsionáriu ida ba fatin serbisu no ninia responsabilidade funsionál sira;
    15. Padraun kompeténsia sira: lubun norma sira ne’ebé deskreve koñesimentu, abilidade no atitude nesesáriu atu ezekuta funsaun ka tarefa balun;
    16. Prosedimentu Operasionál sira: Prosedimentu liuhosi hakerek, formuláriu no lista sira ne’ebé aprova hosi Komisaun Funsaun Públika hodi apoiu implementasaun Dekretu-Lei ida-ne’e;
    17. Rejime Bolsa ne’ebé finansia hosi Governu: Tuir hatudu ona iha Dekretu-Lei 12/2009 (Rejime Kapasitasaun Rekursu Umanu iha Administrasaun Públika);
    18. Rejime asisténsia ba estudu: rejime suporte no rekompensa ida ba funsionáriu públiku sira ne’ebé la hasees-an hosi servisu, hala’o estudu akadémiku be selu rasik no iha rai-laran;
    19. Supervizór: Responsavel formál ba orientasaun apoiu no dezempeñu kolega serbisu sira-nian, liuliu sira be okupa iha kargu diresaun no xefia.
Artigu 4º
Kontestu formasaun no dezenvolvimentu rekursu umanu

Atividade formasaun no dezenvolvimentu tama ba kontestu atividade seluk jestaun Rekursu Umanu iha Administrasaun Públika, hanesan:
  1. Planeamentu forsa traballu;
  2. Klasifikasaun no dezeñu funsaun sira;
  3. Supervizaun pesoál no jestaun dezempeñu;
  4. Avaliasaun dezempeñu.
Artigu 5º
Prinsípiu orientadór sira

Prinsípiu orientadór sira ba atividade formasaun no dezenvolvimentu:
  1. Planeamentu sistemátiku atu atividade disponivel iha tempu loloos no entrega iha kontestu ida ne’ebé valoriza aprendizajen no melloria kontínua;
  2. Konsepsaun no entrega atividade bazeia ba nesesidade identifikadu hodi kontribui ba orientasaun estratéjika Governu nian, hanesan afirma ona iha planu nasionál no anuál;
  3. Foku iha aprendizajen bazeia ba serbisu ne’ebé halo, no papél supervizór sira iha jestaun dezempeñu, apoiu aplikasaun koñesimentu no abilidade foun hodi dezenvolve atitude no komportamentu ne’ebé loloos;
  4. Oportunidade hanesan ba funsionáriu sira hotu, la haree ba tinan, jéneru, lokál ka grau karreira;
  5. Programa, planu ka inisiativa sira tenke avalia abilidade nesesáriu no identifika estratéjia sira ba ninia dezenvolvimentu;
  6. Atividade formasaun be finansia hosi Governu sei dezenvolve bazeia ba konsulta ho grupu interesadu sira.
KAPÍTULU II
PANORAMA FORMASAUN NO DEZENVOLVIMENTU

Artigu 6º
Tipo formasaun no dezenvolvimentu
  1. Atividade formasaun no dezenvolvimentu tenke konsentra iha realizasaun abilidade prinsipál no padraun kompeténsia relevante ba kategoria, grau ka funsaun téknika.
  2. Adkire abilidade no kompeténsia sira-ne’e dala ida, foku atividade formasaun no dezenvolvimentu tenke desloka hodi halo manutensaun ba dezenvolvimentu adisionál koñesimentu tékniku, profisionál ka jestaun.
  3. Atividade formasaun no dezenvolvimentu molok-servisu ka iha servisu, bele inklui:
    1. Dezenvolvimentu bazeia ba traballu;
    2. Formasaun iha rai-laran;
    3. Formasaun no dezenvolvimentu iha rai-liur;
    4. Bolsa estudu sira;
    5. Rejime ba asisténsia estudu.
Artigu 7º
Responsabilidade no knaar sira iha formasaun no dezenvolvimentu

  1. Responsabilidade kona-ba atividade formasaun no dezenvolvimentu relasiona ho implementasaun dekretu-lei ida-ne’e distribui ona entre órgaun no entidade sira Administrasaun Públika nian.
  2. Responsabilidade sira-ne’e bele sai objetu delegasaun liuhosi hakerek.
Artigu 8º
Kompeténsia hosi Komisaun Funsaun Públika
Realasiona atividade formasaun no dezenvolvimentu, Komisaun Funsaun Públika iha kompeténsia:
  1. Aprova polítika no prosedimentu operasionál sira relasiona ho formasaun no dezenvolvimentu forsa traballu Funsaun Públika nian;
  2. Aprova lisensa ho fin estudu no auzénsia iha traballu atu frekuenta asaun formasaun no dezenvolvimentu;
  3. Apoia órgaun sira Administrasaun Públika nian iha identifikasaun lakuna kompeténsia no estabelesimentu prioridade formasaun no dezenvolvimentu la’o tuir planu estratéjiku no planu asaun anuál;
  4. Apoia parte interesada sira atu estabelese no administra estratéjia no prioridade no orsamentu formasaun no dezenvolvimentu ne’ebé satisfás nesesidade no prioridade Governu nian;
  5. Dezenvolve sistema rekolla dadus no informasaun iha formasaun no dezenvolvimentu.
Artigu 9º
INAP nia kompeténsia
Relasiona ho implementasaun dekretu-lei ida-ne’e, INAP tenke:
  1. Dezenvolve no implementa atividade formasaun molok-servisu no iha servisu;
  2. Dezenvolve no implementa formasaun no atividade sira seluk formasaun nian ba forsa traballu Funsaun Públika ne’ebé identifika no ordena ona nu’udar prioridade liuhosi prosesu planeamentu anuál espesifika iha artidu 46º hosi dekretu-lei ida-ne’e;
  3. Dezenvolve atividade seluk ba formasaun no dezenvolvimentu;
  4. Koordena asaun formasaun no dezenvolvimentu iha área Administrasaun Públika oferese ba INAP hamutuk ho parseiru dezenvolvimentu sira, atu ikus-mai evita duplikasaun.
Artigu 10º
Diretór-jerál sira-nia kompeténsia
Relasiona ba atividade formasaun no dezenvolvimentu, Diretór-Jerál no ekivalente sira iha kompeténsia:
  1. Dezenvolve no publika Planu Anuál Formasaun no Dezenvolvimentu nian ba ninia instituisaun;
  2. Kaer-metin jestaun efikás pesoál nian no asegura oportunidade formasaun no dezenvolvimentu adekuadu ba konstrusaun abilidade no espriénsia no hadi’ak dezempeñu;
  3. Autoriza pesoál subordinadu atu frekuenta asaun formasaun no dezenvolvimentu, bainhira simu delegasaun ba ida-ne’e;
  4. Identifika nesesidade formasaun no dezenvolvimentu pesoál tékniku, tuir padraun nasionál no internasionál ba dezempeñu profisionál;
  5. Garante kumprimentu dekretu-lei ida-ne’e no Prosedimentu Operasionál.
Artigu 11º
Kompeténsia supervizór sira-nian
Supervizór nia kompeténsia, relasiona ho atividade formasaun no dezenvolvimentu:
  1. Jere dezempeñu pesoál, aloka no akompaña traballu, ezerse supervizaun regulár no rezolve kestaun konduta, bainhira mosu;
  2. Hala’o orientasaun serbisu ba funsionáriu foun sira no asegura atu sira tuir formasaun obrigatóriu relevante ba ninia grau iha karreira ka pozisaun;
  3. Tulun membru ekipa ida-ida atu identifika ninia nesesidade individuál sira ba formasaun no dezenvolvimentu relasiona ho objetivu individuál no koletivu traballu instituisaun nian;
  4. Apoia partisipasaun pesoál iha atividade formasaun no dezenvolvimentu relasiona ho traballu no aplikasaun abilidade sira ne’ebé foin-hetan.
Artigu 12º
Kompeténsia instituisaun públika sira seluk
Relasiona ho atividade formasaun no dezenvolvimentu, órgaun administrasaun públika sira seluk nia kompeténsia:
  1. Dezenvolve planu anuál ba formasaun no dezenvolvimentu, hanesan artigu 46º hatuur;
  2. Dezenvolve no providénsia atividade formasaun no dezenvolvimentu ninia área téknika;
  3. Garante kumprimentu dekretu-lei ida-ne’e no Prosedimentu Operasionál be Komisaun Funsaun Públika hatuur ona.
Artigu 13º
Funsionáriu sira-nia responsabilidade
Relasiona ho atividade formasaun no dezenvolvimentu, devér no direitu funsionáriu:
  1. Partisipa tomak atividade formasaun no dezenvolvimentu ne’ebé sei aperfeisoa ninia abilidade no ajuda hala’o ninia serbisu sira relasiona ho ninia kategoria, grau ka funsaun téknika;
  2. Planea dezenvolvimentu ba ninia atividade sira ho konsulta ba ninia supervizór; Mínimu partisipa oras 40 ba formasaun no dezenvolvimentu tinan ida-ida.
Artigu 14º
Anúnsiu oportunidade formasaun no dezenvolvimentu
  1. Oportunidade formasaun no dezenvolvimentu tenke habelar hotu kedas ba pesoál relevante hotu.
  2. Tenke halo esforsu atu informa no enkoraja rekerimentu feto no pesoál ne’ebé serbisu iha fatin be konsidera dook-tebes.
Artigu 15º
Konsiderasaun jerál sira ba selesaun
Atu garante katak atividade formasaun no dezenvolvimentu aponta ba abilidade prioritáriu funsionáriu ida-ida, no Funsaun Públika, tenke avalia rekerimentu sira bazeia ba kritériu sira tuirmai:
  1. Rekerente preenxe rekizitu jerál sira ba elejibilidade, relasiona ba ninia situasaun empregu no tempu servisu;
  2. Rekerente preenxe rekizitu espesífiku, hanesan kapasidade téknika, kompeténsia linguístika no pré-rekizitu relevante sira.
  3. Kursu ka atividade proposta bazeia ba análize ida kuidadozu ba nesesidade formasaun funsionáriu, inklui:
    1. Oportunidade asaun foun sira seluk ba formasaun no dezenvolvimentu;
    2. Kapasidade hodi aprende no aplika abilidade foun sira-ne’e bainhira fila hikas ba fatin servisu.
  4. Kursu ka atividade hatán ba ezijénsia abilidade instituisaun no sei lori melhoramentu ba prestasaun sevisu.
  5. Atividade formasaun proposta implika iha métodu ne’ebé efikás liu ba Instituisaun;
  6. Oportunidade ne’e fó-sai ho nakloke ba rekerente sira hotu ne’ebé bele; Sei iha impaktu auzénsia funsionáriu ba andamentu servisu di’ak ne’ebé pertense ba.
KAPÍTULU III
DEZENVOLVIMENTU BAZEIA BA TRABALLU

Artigu 16º
Tipu atividade sira
Atividade dezenvolvimentu bazeia ba serbisu ne’ebé inklui atividade no esperiénsia bazeia ba serbisu be bele mellora dezempeñu no dezenvolve abilidade no inklui orientasaun, supervizaun, tutoria no substituisaun funsaun superiór no oportunidade sira atu dezenvolve abilidade no koñesimentu.

Artigu 17º
Orientasaun
  1. Orientasaun nu’udar introdusaun be planea ona no bazeia ba serbisu hosi funsionáriu ida iha fatin serbisu no ninia responsabilidade funsionál sira.
  2. Orientasaun nu’udar obrigatóriu ba funsionáriu foun sira hotu, ho prazu fulan ida sura hosi ninia nomeasaun no ezersísiu.
  3. Funsionáriu be tranfere ba fatin servisu foun ka simu knaar diferente tenke hala’o orientasaun ho loloos ba ninia nesesidade sira.
Artigu 18º
Supervizaun
  1. Supervizaun no jestaun dezempeñu pesoál nu’udar atividade fundamentál loron-loron baformasaun funsionáriu sira, ho responsabilidade hosi diretór no xefe sira no ne’ebé envolve:
    1. Atividade planeamentu;
    2. Fahe serbisu;
    3. Akompañamentu no apoiu; no
    4. Fó feedback.
  2. Orientasaun kona-ba prosesu supervizaun deskreve iha Prosedimentu Operasionál be aprova hosi Komisaun Funsaun Públika.
  3. Supervizór sira-nia kompeténsia atu fasilita asesu funsionáriu sira ba oportunidade dezenvolvimentu bazeia ba serbisu hodi hadi’ak dezempeñu no auxilia dezenvolvimentu iha karreira.
KAPÍTULU IV
FORMASAUN IHA PAÍZ

Artigu 19º
Tipu atividade sira
  1. Formasaun iha paíz nu’udar atividade formasaun ida, ho tempu tomak ka tempu parsiál, ne’ebé Governu ka parseiru dezenvolvimentu finansia, hanesan formasaun ba dezenvolvimentu abilidade prinsipál ka téknika sira.
  2. Formasaun iha servisu bele obrigatóriu ka opsionál:
    1. Obrigatóriu bainhira determina hosi Komisaun Funsaun Públika ba Funsaun Públika hotu ka hosi instituisaun relevante, ba ninia funsionáriu sira.
    2. Opsionál bainhira tuir kondisaun jerál sira selesaun nian deskreve iha artigu 15º iha leten ka kritériu espesífiku seluk relevante ba atividade.
Artigu 20º
Indusaun
  1. Indusaun nu’udar sesaun instrusaun ida ne’ebé aprezenta ba funsionáriu públiku foun ninia direitu no devér sira.
  2. Indusaun nu’udar obrigatóriu ba funsionáriu públiku sira hotu, ho imediatu ba ninia nomeasaun no ezersísiu.
Artigu 21º
Abilidade no formasaun esensiál sira
  1. Formasaun esensiál nu’udar estratéjia prinsipál ba dezenvolvimentu abilidade esensiál relevante ba kategoria, grau ka funsaun téknika funsionáriu nian;
  2. Konkluzaun ho aproveitamentu formasaun esensiál tenke sai rekezitu ba funsionáriu públiku atu hakbiit-an ba promosaun ka asumi kargu diresaun no xefia;
  3. Bainhira kandidatu selesionadu ba kargu diresaun ka xefia la konklui formasaun esensiál, tenke halo ho prazu másimu tinan ida;
  4. Formasaun esensiál bazeia ba abilidade esensiál be identifika ona ka padraun kompeténsia, ho objetivu kaer-metin dezenvolvimentu sistemátiku ba abilidade forsa traballu Funsaun Públika;
  5. Funsionáriu sira ne’ebé maka dezempena funsaun administrativa ka jestaun tenke hatudu kompeténsia iha abilidade esensiál relevante liuhosi avaliasaun aprendizajen ida, molok sira frekuenta asaun seluk ba formasaun ka espesializasaun;
  6. Molok mensiona funsionáriu tenke avalia relasiona abilidade esensiál no hatudu kompeténsia relevante ba kategoria, grau ka funsaun téknika ne’ebé nia dezempeña;
  7. Funsionáriu ne’ebé nia funsaun rekere espesializasaun tenke hatan ba padraun tékniku relevante ba ninia profisaun ka órgaun nia klase.
Artigu 22º
Elejibilidade
  1. Funsionáriu sira hotu tenke frekuenta formasaun obrigatóriu tuir ninia kategoria, grau ka funsaun tékniku.
  2. Aplikasaun ba asaun sira seluk formasaun nian depende ba konkluzaun aproveitamentu formasaun obrigatóriu.
Artigu 23º
Kandidatura no autorizasaun

Kandidatura atividade sira ba formasaun la inklui entre atividade obrigatória sira depende atendimentu ba kondisaun sira be hatuur iha Prosedimentu Operasionál no autorizasaun:
  1. Hosi Komisaun Funsaun Públika, liuhosi rekomendasaun membru Governu, ba diretór-jerál sira;
  2. Hosi diretór-jerál ba kandidatura sira diretór nasionál, inspetór-jerál, inspetór ka ekivalente;
  3. Hosi diretór nasionál, ba pesoál subordinadu.
KAPÍTULU V
FORMASAUN NO DEZENVOLVIMENTU IHA ESTRANJEIRU

Artigu 24º
Tipu atividade sira

Formasaun no dezenvolvimentu iha estranjeiru signifika atividade ida ho períodu ida to’o fulan tolu, be finansia hosi Governu ka parseiru dezenvolvimentu, hanesan formasaun vokasionál, estudu komparativu no frekuénsia konferénsia.

Artigu 25º
Elejibilidade
  1. Ezije funsionáriu públiku ho mínimu servisu tinan ida atu kandidata-an ba formasaun no dezenvolvimentu iha estranjeiru.
  2. Prazu be temi iha númeru liubá Komisaun Funsaun Públika dispensa tiha, hodi hatán ba rekerimentu hosi instituisaun ne’ebé abriga funsionáriu ne’e.
Artigu 26º
Kandidatura no autorizasaun

Kandidatura ba atividade formasaun no dezenvolvimentu iha estranjeiru ezije atendimentu ba kondisaun sira ne’ebé hatuur ona iha Prosedimentu Operasionál no ninia autorizasaun depende:
  1. Hosi Komisaun Funsaun Públika ba diretór-jerál sira;
  2. Hosi diretór-jerál relasiona ho funsionáriu subordinadu.
Artigu 27º
Ajuda loron-loron ba kustu
 
Funsionáriu tuir atividade formasaun iha estranjeiru iha direitu hetan ajuda loron-loron ba kustu be hatuur iha artigu 12º hosi Dekretu-Lei n.º 20/2010, 1 Dezembru (Rejime Suplementu Remuneratóriu hosi Administrasaun Públika).

Artigu 28º
Fila-fali ba servisu
Hafoin tuir tiha atividade formasuan no dezenvolvimentu funsionáriu tenke:
  1. Hahú viajen fila ba Timor-Leste iha loron tatuir bainhira iha opsaun ba transporte;
  2. Fila ba serbisu iha loron útil fila kedas ba Timor Leste.
Artigu 29º
Relatóriu fila nian
  1. Funsionáriu hotu ne’ebé frekuenta formasaun iha estranjeiru ka atividade dezenvolvimentu seluk tenke prepara relatóriu ida pormenorizadu ne’ebé deskreve oinsá kona-ba kompeténsia no koñesimentu sira ne’ebé hetan ona no sei aplika iha fatin servisu.
  2. Relatóriu tenke inklui:
    1. Deskrisaun ba asuntu sira be aborda tiha;
    2. Rezumu ida kona-ba abilidade no koñesimentu ne’ebé hetan ona;
    3. Proposta ida oinsá abilidade no koñesimentu sira ne’e bele aplika iha fatin servisu;
    4. Proposta ida oinsá informasaun ne’e bele kompartilla ho pesoál relevante iha instituisaun.
  3. Relatóriu tenke apresenta ba entidade ne’ebé autoriza formasaun to’o semana rua hafoin fila ba servisu.
KAPÍTULU VI
BOLSA ESTUDU

Artigu 30º
Tipu bolsa estudu sira
Bolsa estudo ba tempu tomak garante funsionáriu públiku sira oportunidade atu dezenvolve abilidade no koñesimentu iha ninia área no bele finansia hosi Governu ka parseiru dezenvolvimentu sira.

Artigu 31º
Elejibilidade
Funsionáriu públiku ho pelumenus tinan rua servisu tutuirmalu no admiti iha kursu ida ne’ebé relasiona ho direta ninia servisu, bele eleje atu rekere bolsa estudu.

Artigu 32º
Kandidatura no selesaun
  1. Funsionáriu públiku kandidatu ba bolsa ida submete-an ba selesaun ida ho faze rua:
    1. Faze selesaun dahuluk ba bolsa estudu no instituisaun akadémika depende prosesu avaliasaun kompetitivu no méritu preparadu:
      1. Hosi Governu no instituisaun akadémika, ka Hosi parseiru dezenvolvimentu no instituisaun akadémika.
    2. Faze daruak kona-ba rekerimentu ba Komisaun Funsaun Públika lisensa ho fin estudu hosi kandidatu selesionadu ba bolsa estudu.
  2. Kritériu selesaun ba bolsa estudu konsede hosi Governu deskreve iha Dekretu-Lei n.º 12/2009 (Rejime Kapasitasaun Rekursu Umanu iha Administrasaun Públika).
Artigu 33º
Konsesaun lisensa ho vensimentu ba fin estudu
  1. Komisaun Funsaun públika nia kompeténsia aprova lisensa sira ho vensimentu ba fin estudu presiza ba konsesaun bolsa estudu.
  2. Hahú hosi funsionáriu públiku molok Komisaun Funsaun Públika fó lisensa nu’udar infrasaun dixiplinár sujeita ba prosesu administrativu dixplinár.
Artigu 34º
Kondisaun ba konsesaun lisensa ho vensimentu ba fin estudu
  1. Funsionáriu públiku sira ne’ebé hetan lisensa ho fin estudu iha direitu hodi simu ninia saláriu tomak durante kursu nune’e mós manutensaun ba ninia direitu sira relasiona ho kontajen tempu ba antigidade no pensaun.
  2. Períodu lisensa tenke koinside ho dezlokasaun bolseiru iha tempo loloos ba hahú atividade akadémika no perdura to’o nia fila kedas mai Timor Leste ho konkluzaun kursu.
  3. Konsesaun lisensa haree ba asinatura hosi funsionáriu kontratu adezaun deskreve iha artigu 36º. Bolseiru sira la tau-hamutuk féria durante períodu lisensa ba fin estudu, no la simu suplementu saláriu seluk hanesan suplementu turnu ka fatin izoladu.
Artigu 35º 
Kontratu Adezaun
  1. Atu hetan lisensa ho vensimentu ba fin estudu, kandidatu aprovadu tenke asina kontradu adezaun ida ne’ebé kompromete-an hodi fila-fali mai servisu iha Funsaun Públika hafoin konklui tiha kursu ho períodu vinkulasaun hanesan ho dobru durasaun kursu nian, selae tenke indeminiza Estado ba despeza sira ne’ebé fó ba formasaun.
  2. Bainhira fila-fali ba halo ninia knaar sira, funsionáriu públiku la hili atu rekere lisensa sira tuirmai to’o períodu vinkulasaun temi iha kontratu adezaun ramata:
    1. Lisensa ba fin estudu ho vensimentu no lahó vensimentu hatuur iha artigu 38º no 40º hosi Dekretu-Lei nº 40/2008.
    2. Lisensa lahó vensimentu, tuir artigu 54º hosi Lei nº 8/2004 no artigu 37º hosi Dekretu-Lei nº 40/2008.
  3. Funsionáriu públiku ida ne’ebé hetan lisensa espesiál lahó vensimentu tuir artigu 55º hosi Lei nº 8/2004, no artigu 41.º no 42.º hosi Dekretu-Lei n.º 40/2008, tenke:
    1. Asina estensaun períodu vinkulasaun ida be temi iha kontratu adezaun hanesan ho durasaun lisensa espesiál;
    2. Haktuir períodu vinkulasaun bainhira fila hala’o knaar.
Artigu 36º
Ajuda ba kustu
  1. Ajuda ba kustu nu’udar kuantia ida hodi taka despeza alojamentu, alimentasaun, transporte, komunikasaun no despeza sira seluk durante períodu bolsa nian.
  2. Bolseiru ida ne’ebé finansia hosi Governu iha direitu ba ajuda mensál subsisténsia tuir hatuur iha Dekretu-Lei Nº 12/2009 (Rejime Kapasitasaun Rekursu Umanu Funsaun Públika).
  3. Bolseiru ida finansia hosi parseiru dezenvolvimentu sira iha direitu ba subsídiu sira be hatuur iha akordu konsesaun bolsa estudu no la simu subsídiu hosi Governu.
Artigu 37º
Subsídiu sira seluk

  1. Bele atribui subsídiu seluk ba:
    1. Akizisaun livru, ekipamentu no materiál seluk ne’ebé presiza ba estudu;
    2. Suporta peskiza;
    3. Akizisaun saúde seguru no kontra asidente;
  2. Bolseiru ne’ebé finansia hosi Governu iha direitu ba subsídiu seluk be espesifika iha Dekretu-Lei nº 12/2009 ka refere iha regulamentasaun seluk kona-ba bolsa estudu.
  3. Bolseiru ida be finansia hosi parseiru dezenvolvimentu iha direitu ba subsídiu be temi iha termu bolsa estudu no la bele simu subsídiu seluk hosi Governu.
Artigu 38º
Progresu no rezultadu
Bolseiru sira iha obrigasaun hodi kontaktu nafatin ho diretór-jerál ka autoridade ne’ebé simu delegasaun pelumenus semestre ida-ida, ho fin atu informa kona-ba ninia progresu no rezultadu sira.

Artigu 39º
Fila ba servisu hafoin konlui tiha kursu
  1. Bolseiru sei dispensa tiha atu fila ba servisu iha períodu féria eskolár nia laran, exetu molok ne’e iha determinasaun hosi Komisaun Funsaun Públika.
  2. Iha determinasaun hodi fila, instituisaun ne’ebé rekizita tenke responsabiliza ba despeza sira.
  3. Hafoin konklui tiha kursu iha estranjeiru bolseiru tenke fila ba servisu ho prazu loron lima útil.
  4. Kuandu trata kursu iha paíz, fila ba servisu tenke akontese kedas iha loron útil ba konkluzaun kursu nian.
  5. bolseiru tenke aprezenta ba diretór-jerál ka autoridade ne’ebé simu delegasaun kópia autentikada ida hosi sertifikadu konkluzaun kursu nian, konteúdu ne’ebé estuda no rezultadu sira ne’ebé hetan ona.
Artigu 40º
Relatóriu fila nian
Bolseiru sira hotu tenke aprezenta ba entidade ne’ebé fó bolsa relatóriu fila nian hatuur iha artigu 29º.

Artigu 41º
Enserramentu ka kanselamentu bolsa
  1. Bele enserra bolsa sira ho unilaterál bainhira:
    1. Bolseiru la kumpri ho satisfatóriu rekizitu avaliasaun kursu no instituisaun akadémika reprova bolseiru ne’e;
    2. Bolseiru la kumpri kondisaun sira bolsa nian ne’ebé Governu ka parseiru dezenvolvimentu espesifika.
  2. Admite halo kanselamentu ba bolseiru tanba moras grave ne’ebé tenke hatebes, bainhira bolseiru tenke notifika kedas no liuhosi hakerek ba entidade konsedente.
  3. Enserramentu ka kanselamentu implika fila hikas kedas ba Timór Leste no ba servisu ho prazu loron lima no suspensaun pagamentu subsídiu.
  4. Kona-ba bolsa estudu ne’ebé konsede iha territóriu Timór Leste prazu atu fila ba servisu loron ida.
  5. La haktuir medida sira-ne’e implika asaun dixiplinár no dalaruma halo reenbolsu subsídiu sira.
  6. Bolseiru sira ne’ebé bolsa taka ona sei bele de’it konsidera hikas nu’udar kandidatu hafoin:
    1. Dekursu períodu ida ho tinan tolu; no
    2. Hatudu loloos kapasidade no kompromisu hodi hetan klasifikasaun “Muito Bom” iha avaliasaun dezempeñu, nomós konklui ho di’ak asaun sira seluk formasaun nian ho tempu badak.
Artigu 42º
Estensaun, suspensaun ka adiamentu
  1. Prorrogasaun, suspensaun ka adiamentu sei sai objetu aprovasaun hosi Komisaun Funsaun Públika, liuhosi paresér instituisaun akadémika no rekomendasaun hosi instituisaun ne’ebé fó bolsa
  2. Prorrogasaun, suspensaun ka adiamentu bele impoin ho kondisaun balun tuirmai, inklui fila ba servisu durante féria akadémiku.
KAPÍTULU VII
REJIME ASISTÉNSIA BA ESTUDU AKADÉMIKU

Artigu 43º
Definisaun rejime asisténsia ba estudu akadémiku
  1. Rejime asisténsia ba estudu be Dekretu-Lei ida-ne’e estabelese atu apoia no rekompensa funsionáriu públiku ne’ebé, la husik nia servisu, duni-tuir estudu akadémiku selu-rasik iha rai-laran iha instituisaun sira ne’ebé Governu akredita.
  2. Rejime konsiste:
    1. To’o oras haat semana ida dispensa hosi servisu durante períodu aula no ezame.
    2. Ausiliu ba despeza edukasionál sira.
Artigu 44º
Elejibilidade
Atu aplika ba Rejime Asisténsia ba Estudu, funsionáriu tenke:
  1. Sai funsionáriu públiku ho mínimu tinan tolu servisu kontínuu no hetan rezultadu avaliasaun dezempeñu “Bom”, no;
  2. Atende kondisaun espesífika sira hosi rejime hanesan espesifika iha Prosedimentu Operasionál.
Artigu 45º
Konsesaun
Konsesaun rejime asisténsia ba estudu depende previzaun orsamentál no autorizasaun:
  1. Hosi Komisaun Funsaun Públika, liuhosi rekomendasaun hosi membru Governu rasik, ba diretór-jerál sira;
  2. Hosi diretór-jerál ba kandidatura sira diretór nasionál, inspetór-jerál, inspetór ka ekivalente;
  3. Hosi diretór nasionál, ba pesoál subordinadu.
KAPÍTULU VIII
PLANEAMENTU NO JESTAUN

Artigu 46º
Planeamentu anuál

  1. Instituisaun ida-ida tenke prepara Planu Formasaun no Dezenvolvimentu ida ba tinan fiskál tuirmai no haruka ba Komisaun Funsaun Públika no ba Sekretariadu Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Umanu.
  2. Tenke aje ho koordenasaun atu estabelese prioridade asaun sira ba formasaun no dezenvolvimentu:
    1. Komisaun Funsaun Públika;
    2. Institutu Nasionál Administrasaun Públika;
    3. Sekretariadu Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Umanu; no
    4. Instituisaun sira ne’ebé fó-mahon funsionáriu públiku sira.
  3. Planu Formasaun no Dezenvolvimentu tenke:
    1. Fó ho klareza tebes kona-ba kompeténsia ne’ebé ezije iha fatin servisu;
    2. Promove orientasaun formasaun no dezenvolvimentu ida ne’ebé di’ak-liu hodi atinji kompeténsia traballu;
    3. Kaer-metin koordenasaun planifikasaun no orsamentasaun iha Funsaun Públika.
  4. Modelo planeamentu no kona-ba prosedimentu be iha Prosedimentu Operasionál nia laran.
Artigu 47º
Manutensaun rejistu

Instituisaun sira hotu tenke mantein rejistu ne’ebé loloos hosi atividade formasaun no dezenvolvimentu no aprezenta relatóriu anuál ida no dokumentu justifikasaun sira ba Komisaun Funsaun Públika, tuir modelo Prosedimentu Operasionál.

Artigu 48º
Programa sira ba formasaun
  1. Tenke dezenvolve, endossa, monitora no analiza programa formasaun ba Funsaun Públika tuir orientasaun sira ne’ebé kontein iha Dekretu-Lei no Prosedimentu Operasionál ida-ne’e.
  2. Programa formasaun funsaun públika tenke:
    1. Mantein foku iha partisipasaun tomak, realizasaun no demonstrasaun kompeténsia servisu ne’ebé relevante la’os de’it ba frekuénsia ba kursu; no
    2. Hetan akreditasaun no promosaun hosi kualifikasaun ida la’o tuir sistema nasionál kualifikasaun no akreditasaun iha Timór Leste.
Artigu 49º
Revogasaun
Sei revoga lejizlasaun hotu ne’ebé kontraria diploma ida-ne’e.

Artiggu 50º
Hahú hala’o knaar ho kbiit legál
Dekretu-lei ida-ne’e hahú hala’o knaar ho kbiit legál iha loron tatuir hafoin ninia publikasaun.

Aprova iha Konsellu Ministru, 29 Fevereiru 2012.

Primeiru-Ministru, delegasaun

______________________
Kay Rala Xanana Gusmão


Ministru Administrasaun Estatál no Ordenamentu Territóriu,

______________________
Arcângelo Leite


Promulga 26/7/2012


Bele publika.

Prezidente Repúblika,

___________________
Taur Matan Ruak








No comments:

Post a Comment